Paberimajandus Soomes (2013)

(Pildid on laenatud netist)

Selleks, et üldse pabereid Soomes ajada peab olema tööleping mille alusel saad Vero numbri (maksumaksja number) ja henkelitunnuse (isikukoodi). Ja soovitavalt öelda, vakituine (püsiv) jäämine, hiljem on jälle paberite tegemine kui oleks mind märgitud alaline(ajutine) elanik. Me broneerisime telefoni teel aja, mille saime mõni nädal hiljem teise linna, sinna oli 80 km. Sinna kaasa pidime võtma dokumendid, töölepingu ja elukoha aadress kus elama hakkad. Meie saime õnneks ajutiselt olla ema juures ja sinna ka sissekirjutuse. Nimelt Soomes on väga tähtis, et oleks sissekirjutus, tänu millele ka kõik muud paberid liikuma hakkavad. Kuid kõigega läks muidugi aega, võrdlen siis Eestis asja ajamisi ja Soomes. Ma pidin veel lõpuks käima Politseis, et kinnitada oma ja lapse olemasolu, kuid seda käisime tegemas juba Vantaal. Olin vahepeal sealt kaugelt ära kolinud, Helsinki linnale lähemale, kuna tundsin, et siinpool oli mul rohkem võimalusi. Sain aja pandud Politseisse, kuid see oli alles pool aastat hiljem, õnneks oli see hea, kuna leidsin selle aja jooksul kindla töökoha ja rentisin koos töökaaslasega  korteri. Politseisse tuli kaasa võtta kõik paberid mida olin selle aja jooksul Soomes saanud. Siis sain aru, kui oluline on tööleping ja palgalehtede omamine,-üürileping-dokumendid. Pidin tõestama, et suudan ennast ja last ülal pidada, vastasel juhul oleks meid tagasi Eesti saadetud. Maksin mõlema eest 100eurot kokku, see siis oli paberite käsitlusmaks või midagi sellist. Seal kestis kogu protsess aega umbes tund. Peale seda ei jäänud muud,  kui oodata pabereid koju. Samas sellega kindlustasin ka meie tuleviku, laps läks lasteaeda, saime Kela (soome haigekassa). Hiljem liitusin YTK-liikmeks ehk töökindlustusliit, see oli siis soovituslik, kui peaksin jääma töötuks/probleeme tööandjaga või muu juriidiline mure, nemad aitavad lahendada neid.

Kõik kestis kokku kuskil aasta, kui sain asjad korda. See aeg ei  olnud üldse lihtne, salaja nutsin õhtuti ennast magama, vahepeal oli selline tunne, et lähen tagasi, lõpetan-loobun-mulle aitab. Olude sunnil viisin lapse Eestisse teise vanaema juurde, kus ta veetis terve suve. Kolimine uude kohta oli keerulisem kui seda arvata oskasin. Sain ka õppetunni, et eestlased Soomes võivad olla väga õelad ja kõike ei saa usaldada. Tänu millele otsustasin, et tööd otsin ainult soomlaste firmadest sest võin öelda, et seal makstakse kõik seadusega ette nähtud boonused ja muud kulud. Pulssiks veel see, et õpin soome keele kiiremini ära.