Ly Tuomainen EHDOKAS alue-ja kuntavaalit

( Pildid on laenatud netist) Selleks, et üldse pabereid Soomes ajada peab olema tööleping mille alusel saad Vero numbri (maksumaksja number) ja henkelitunnuse (isikukoodi). Ja soovitavalt öelda, vakituine (püsiv) jäämine, hiljem on jälle paberite tegemine kui oleks mind märgitud alaline(ajutine) elanik. Me broneerisime telefoni teel aja, mille saime mõni nädal hiljem teise linna, sinna oli 80 km. Sinna kaasa pidime võtma dokumendid, töölepingu ja elukoha aadress kus elama hakkad. Meie saime õnneks ajutiselt olla ema juures ja sinna ka sissekirjutuse. Nimelt Soomes on väga tähtis, et oleks sissekirjutus, tänu millele ka kõik muud paberid liikuma hakkavad. Kuid kõigega läks muidugi aega, võrdlen siis Eestis asja ajamisi ja Soomes. Ma pidin veel lõpuks käima Politseis, et kinnitada oma ja lapse olemasolu, kuid seda käisime tegemas juba Vantaal. Olin vahepeal sealt kaugelt ära kolinud, Helsinki linnale lähemale, kuna tundsin, et siinpool oli mul rohkem võimalusi. Sain aja pandud Politseiss...

Lähme külla. Olin 20-ndate alguses, mul oli kaks töökohta, Jahtklubis kokk ja ööklubis teenindaja. Sellises tempos töötasin üle aasta, kui tundsin tugevat rindkere valu. Käisin arsti vastuvõtul ja sain diagnoosi, mul oli südamelihase põletik.  Tundsin, et nii ei saa enam jätkuda, pean ise midagi muutma,  otsustasin mõlemad töökohad üles öelda, saagu mis saab.(Täiesti mõtlematu, kui nüüd järgi mõelda, aga ühed uksed sulgesin ja teised uksed avanesid) Otsustasin, et lähme lapsega emale külla Soome, viimasest korrast oli aega ja puhkust oli meile mõlemale vaja. Reis ema juurde kokku kestis umbes 9h, ta elab Lääne-Soomes, Ähtäris. Pisikene linnakene, seal tundra metsade vahel. Mõnus maa õhk ja mets kohe kõrval. Esimene nädal möödus kiiresti, kõik oli taas uus, kuna ema oli elukohta vahetanud, kolinud linna korterisse. Minu nooremad vennad ja õde käisid seal lähedal koolis. Siis hakkas endale ka reaalsus tagasi tulema, mida ma teen oma eluga? Varsti on vaja Eesti tagasi minna, üüri...

  Tere, mina olen Ly.. ...Olen elanud selles maailmas 32 aastat ja selle ajaga on veidikene elu kogemust kaasa tulnud. Kirjutada on mulle alati meeldinud, kuid need read on jäänud vihikute lehtedele. Kuid nagu öeldakse, kunagi ei ole liiga hilja mitte millegi tegemis eks, seega alustangi täna oma mõtete kirja panemisega oma blogisse. Kõik on minu isiklikud mõtted-tunded ja ma ei luba kellelgi siit midagi kopeerida või levitada. Tänase seisuga mina ja minu tütar Eestis enam ei ela, kolisime Soome 2013 aastal ja 22.04.21 täitub 8.aastat Soome tulekust/otsusest siia elama jääda. Eks ma kirjutangi siia suurema osa oma elu sündmustest/seiklustest/ kogemustest/ avastustest. On tore kunagi saja aastaselt lugeda või lugeda anda laste-lastele, miks mitte ka laste-laste lastele.(kui selleks ajaks interneedus veel eksisteerib)