Ly Tuomainen EHDOKAS alue-ja kuntavaalit

  Olen Soomes elanud nüüdseks üheksa aastat,  keel on mul suus, kirjutada ka oskan,aru ka saan. Pole nagu vigagi...kuid jäin mõtlema mis on Soome kultuur? Siin riigis sellest ei räägita, isegi televiisorist sellest ei mainita sõnagi. Punaseid pühi on siin palju, üks suuremaid pühasid on ,,Vappu". Seda peetakse suurelt, pidulaua ja alkoholiga.  Teiseks kui Leiona Jäähokimeeskond võidu toob on terve Helsinki rahvast täis ja kõik tähistavad(joovad) seda hommikutundideni. Seega mulle ei olegi selgeks saanud mis on see Soome kultuur.  Siin oma rahva soomlase huve ei arvestata vaid esikohal on sisserändajate heaolu, kultuur ja keel.  (Mitte Estlaste 😀) Ma ei näe igapäevaselt üldse siinse kultuuriga midagi seonduvat.  Ma ei tunne, et üldse siit midagi edasi võiksin anda/öelda/rääkida teistele eestlastele. Eesti kultuur on küll  https://www.tuglas.fi/et/  seltsi poolt esile toodud. Olen küll kursis siinsete filmidega, toiduga, pühadega, aga kas see ongi ...

Olukord Soomes lastega, algupärane tekst artikli lõpus Soome keeles. Last ei saa kunagi tema enda elust kustutada ega ka päris oma õnne hooleks jätta, kirjutab Jaana Uolamo. Mida ütleb meile suurenenud asenduskodude arv ja lastekaitse hetkeseis? See räägib vanemate isekusest. See isekus juhtub sageli täiesti märkamatult, sest praegune põlvkond on üles kasvanud individualistliku mõtlemise ja majanduskasvu idealiseerimisega. Meie aja fenomen on see, et lapsi tahetakse omakasupüüdlikel põhjustel, sest lapsed "pidavat olema omandatud" teatud eluetapis, aga ei taheta neile pühenduda ja mõelda nende parimatele huvidele. Soovime jätkata oma muretut, enesekeskset ja vaba elu ilma kohustuste ja vastutuseta. Pühendumine LAPSELE tähendab tema elus osalemist ning tema vajaduste ja tunnete esikohale seadmist, oma isekatest soovidest ja vajadustest ettepoole. See tähendab lapsele emotsionaalsel tasandil tähelepanu pööramist – armastamist – ja see on eluaegne pühendumine, kuigi olukorrad mu...

  Mõtlesin pikalt,  mis võiks olla minu blogi nimi, oli erinevaid pealkirju,  Ly Blogi, Ly mõtete blogi, Ly tegevuste blogi jne.                                          Kui torgatas, mis on mind teinud selliseks nagu olen nüüd, otsekohene, julge, mõistev, empaatilise, kaasatundev, südamlik, püsimatu ja kõike palju muud, mis oli see miski, mis sundis mind kogu elu püüdlema ja mitte alla andma, otsima saavutusi? See kõik tuleb lapsepõlvest. Ma usun, et ma pole ainuke, kes on lapsena koolis kogenud õpetajate ja õpilaste poolt füüsilist ja vaimset vägivalda. Lapsed on kohati julmemad kui täiskasvanud,  ohvriks võib landega igaüks kes julges olla veidigi erinev või kes oli vaesem või odavamate riietega, oma osa said kõik olenemata pikkusest ja laiusest. Õudne aeg ma ütlen, kui nüüd tagasi mõelda, see kestis täpselt üheksanda klassini, kuniks kooli vahetasin. Uues kool...